Energiajulgeolek saab tuua kasumit

Julgeolek ei tule odavalt. Eesti on teinud viimastel aastatel oluliselt energiajulgeoleku investeeringuid (EstLink 2, Kiisa reservjaam, Auvere uus elektrijaam), mis kõik tõstavad kulusid tulude toomise asemel. Samasse ritta paigutuvad tulevastest projektidest ka Sindi-Läti uus elektriühendus, Vene sagedussüsteemist ümberlülitamine ja Balticconnectori gaasitoru.

Kuid on võimalik algatada projekte, mis suudaksid täita mõlemat funktsiooni – tugevdada energiajulgeolekut ning toota ka kasumit, kas või hindade alandamise, investeeringute või uute töökohtade näol. Sellised projektid peaksid olema energeetikavaldkonnas kõige eelistatumad.

Üleminek biomassi põletamisele soojatootmises on riiklikus plaanis teeninud korraga nelja eesmärki: alandanud hindu, suurendanud energiajulgeolekut, vähendanud keskkonnamõjusid ning teinud võimalikuks tuhandete uute töökohtade tekke metsanduses, elavdades Eesti majandust. Praegu on biomassi osa keskküttes 60% ja see võib veelgi tõusta. Siiski jääb meil igal aastal metsast raiumata üle 1,5 miljoni kuupmeetri energiapuitu ning sellega jäävad loomata sajad töökohad ja miljonid eurod lisandväärtust. Samuti on suur potentsiaal turba tõhusamas kasutamises.

Gaasi osas on loomulikult esmatähtis vabanemine Vene gaasi sõltuvusest. Balticconnector loob küll eeldused Soome või Eestisse LNG-terminali tekkeks, kuid kui torudes voolab endiselt vaid Gazpromi gaas, siis olulist lisandväärtust antud rajatis meie energiajulgeolekule ei paku.

Vaja on püsilahendust ja püsivalt soodsat gaasihinda. See tekib aja jooksul, kui gaasi transport LNG kujul levib, kasvab gaasi tarbimine (eriti transpordis) ning Läänemere idakaldal tuleb turule enam LNG pakkujaid. Gaasi osas omab väljavaadet seni vaid toetustel põhinev biogaas, kuid kümnete piimafarmide juures võiks seda näha arvestatava majandustegevusena, mis asendaks põllumajandusmasinatel diisli gaasikütusega.

Ainus kasvupotentsiaaliga energialiik on elekter, mida toodame täna ja ka 10 aasta pärast peamiselt põlevkivist. Kuid millised on Eesti eesmärgid põlevkivi kasutamisel? Esmane on majanduslik, sest see on oluline riigile oma 250 mln euro suuruse riigitulu ja tuhandetele töökohtadega. Märkimisväärsed on ka käibed ja mõjud teistesse sektoritesse. Tänu põlevkivile on elekter Eesti tarbijatele üks Euroopa soodsamaid. Põlevkivi tagab julgeoleku elektritootmises ning omab potentsiaali, et toota ka kogu Eestile vajalik diislikütus. Seda eriti pärast positiivset Euroopa Parlamendi hääletust kütusedirektiivi osas. Loomulikult peaks sektori mõju keskkonnale järjekindlalt vähendama, säästes loodust ja inimeste elukeskkonda.

Sektori regulatsiooni tuleb reformida säilitades need hüved, mida ta riigi tuludele, majandusele ja elanikele pakub. Paraku tuleb tunnistada, et põlevkivi pikaajalised väljavaated aastaks 2050 on kurvad, kui Euroopa jätkab kliimamuutusega võitlemist senise sihikindlusega. Pikka perspektiivi põlevkivitööstusele see ei paku ja kahjuks Eesti sellesse palju parata ei saa. Saame ainult valida, kui targalt kasutame aega, mis jäänud on.